Euroopa Komisjoni uus president

Ursula von der Leyeni suht napp valimine komisjoni presidendiks näitab tema tulevase mandaadi ulatust ja võimekust. Sealhulgas kliimaneutraalsus aastaks 2050 mainides, mis iganes sisuga see täita ja missugused eesmärgid püstitada nii kaugesse ja määratlematusse (eriti kliima muutuste kontekstis) tulevikku peab olema:
a. konsensuslikult kokku lepitud EL siseselt ja 
b. väga koordineeritud tegevus Aasia üliriikide ja kogu Ameerikaga.
Vastasel korral jääme Euroopas tegelema asendustegevustega, mis pärssivad meie konkurentsivõimet ning me ei suuda kahaneva elanikkonna tingimustes meile väga tähtsat kestvat majanduskasvu tagada. Tundub, et eurotsoonis Euroopa Keskpank jätkab igakuiste kümnete miljardite eurote virtuaalsete juurdetrükkidega, et tagada vähemalt mõneprotsendiline majanduskasv ja et hoida inflatsiooni 2% lähedal ning laenuintresse nulli ümbruses. Aga see ei pruugi tähendada kogu elanikkonna jõukuse kasvu ja võib tähendada varandusliku ebavõrdsuse suurenemist.
Sellises eurotsooni praeguses ja tulevases kontekstis peab Eesti parendama riigi finantsjuhtimist, õppima möödunud vigadest, püüdma riigina mingilgi määral läbi maksusüsteemi aitama nn ääremaid ja vaesemaid. Oluline on osa saada eurotsooni endisest ja tulevasest rahatrükist, väljastades nt riigi võlakirju ning paigutades selle raha ettevõtlust soosivatesse projektidesse.