Ametnikest ja poliitikutest: https://www.err.ee/1011360/toomas-peterson-poliitikud-ja-ametnikud-kes-neid-suudaks-lahuta
Postitused
Kuvatud on kuupäeva 2019 postitused
Nobeli majanduspreemia 2019 ja vaesus Selle aasta Nobeli majandusauhind triole, kes pyyavad leevendada globaalset vaesumist! Väga huvitav! Ehk siis pyyavad ilmselt uut turumajandusfaasi defineerida ja praktiseerida, sest praegune kestev faas koondab yha enam kapitali mõne protsendi kätte. Nii ka meie riigis. Eriti reljeefselt ilmestub see uue loodava pensionisysteemi kritiseerimise puhul, sest uus systeem suurendab usaldust oma rahva vastu ja juhib rahavooge kommertspankadest välja. Ehk siis hakkab omamoodi vastu töötama kapitali kontsentratsioonile. See muidugi tekitab pahameelt siiani selle 4 mrld pluss kasutajate hulgas, aga ei peaks, sest lähikymnenditel majandusstruktuurid kardinaalselt muutuvad, muutuvad ka raha olemus ja funktsioonid, koos sellega ka pensioni maksmise järkjärguline kadumine ning kõige tähtsam - enda kätte kapitali koondanud peaksid väga huvitatud olema, et siiani kehtivas turumajandusfaasis oleks tervislikke ja motiveeritud töötajaid, kelle pealt oma kapitali...
Talsinki tunnel vs Hiina kapital Siiski hakkab üha enam selguma, et rahal on rahvuse/riigi/riikide ühenduse maik juures, eriti kui taustaks võtta Hiina konfutsianistliku riigi raha, mida kasutatakse üha laialdasemalt aastatuhandete vanuse kontseptsiooni - Hiina kui maailma keskriik, levitamiseks. Teame ju ajaloost, et Hiina valitsejad ei ole reeglina laiendanud oma mõju maade vallutamisega, vaid oma ideoloogia levitamisega, nüüd on siis üheks tööriistaks raha. Me peame sellega arvestama. Kas me peame seda võtma kui paratamatust, kui objektiivsust? Kas me soovime oma õuele Hiina riigikapitali mõju, nii ideoloogilises kui rahalises võtmes? Tahes või tahtmata, ei ole me oma teistsuguse mõttemaailmaga selleks valmis. Sestap püüame siin tanumal oma suurte projektidega, kui need ette võtame, ise hakkama saada, sealhulgas koostöös euroopa sõpradega. Abiks on ka asjaolu, et Talsinki tunneli saab rajada merepõhjaalusest kuni kolm korda odavamalt veealuse ankurtunnelina. Oleme ühes toll...
Syvariigist Võib olla ka nii, et neid nn syvariike või õigemini systeeme, mis koondavad teatud inimesi, on palju ja need systeemid ei ole väga täpselt piiritletud, nad ka moodustavad alamsysteeme ja kattuvad mõnikord. Oluline, et nad teatud olukordades käituvad sarnaselt, tunnevad yksteist ning omavad yhiseid väärtushinnanguid ning arvavad tulevikust yhte moodi. Olen olnud ise yhe systeemi looja ja edasi arendaja, kuid mingil hetkel entroopia kasvades heidab systeem oma loojad endast välja. Muidugi, Helmed räägivad väga abstraktsest valitsejate seltskonnast, nimetades seda syvariigiks, mis põimus yhte reformi pika valitsemisperioodi jooksul. Nyyd see systeem pisut muutub ja yks võimalus on, et teatud variatsioonides neelab Helmed endasse, aga võib ka nii, et nad suudavad luua uue, enda systeemi.
Kuidas nüüd edasi: Siinmail oleme elanike arvult tsükliliselt kasvanud ja kahanenud, väliste ja sisemiste põhjuste tõttu, nüüd siis algab ilmselt jälle kahanemisperiood, paratamatu, demograafilistest protsessidest tulenev kokkutõmbumine. Ja koondumine turumajanduslikku omahinda järgides kahte linna ja neid õmbritsevasse piirkonda, jättes nn maa üksikute eranditega meie mõistes suurtootjatele harida. Kahane mise sündroomiga, eelkõige sisetarbimise vähenemisega, ilmselt kaasneb statistilise majanduse kasvu, skt, pidurdumine ja miinusesse langemine, misjärel peame oma heaolu püüdma mõõta teiste indikaatoritega. Lisaks muidugi järjest üha enam rõhutatava kliimapoliitika järsk mõju kulude kasvule. Meist väljas hakkab majanduses prevalveerima protektsionism, impeeriumite/riikide kogumite vastasseisud süvenevad eelkōige tänu imimliigi ja tema eksisteerimiseks vajaliku ressursside ebaühtlasele jaotusele. Peame nendes tingimustes endile uusi sihte seadma ja nende täitmiseks õigeid vahendeid va...
Eesti Rahvamuuseum ja haljastus Kui me räägime päris algusest, siis Raadile võeti suund juba Aleksei Petersoni ajal, kyll Raadi mõisa, lisaks kõrvale hoidlad. Praegune hoone sai minu arvates liiga suur ekspositsioonide mõistes, pigem oleksin panustanud rohkem hoidlatesse, kust saab siis neid näituste jaoks komplekteerida. Aga ju siis oleme juba nii rikkad 😄 Just varieeruv, tänapäevane ja paljusid liike arvestav haljastus, mitte klantsitud mõisaparke matkiv, kus viimseni pöetud muru, harvad võõrliikide hekid, üksikud roosid, ühesõnaga steriilne, kus laiutab üksnes inimliik. Ja see stiil nõuab suuremat professionaalsust, tööd ja ka raha, aga võiks olla etaloniks, suunda näitavaks ka meie koduaedadele! Loomulikult ei saa kohe inimeste peas paradigmalised muutused tekkida, aga tasapisi kyll. Kui see on teadlikult valitud tee, siis kiitus muuseumi juhile Alar Karis ele.
Ajaloost on tuttav, et mingil hetkel hakkavad kogukonnad, riigid, impeeriumid rajama enda taustsüsteemiga võrreldes suuri ehitisi, olgu põhjenduseks kas religioossed või kaitsvad funktsioonid, siis kui tundub, et inimkehaga ja järglastega seotud peamised probleemid on lahendatud, kui ressursse jätkub ka tulevikus ning otseselt ükski vaenlane ei ähvarda. Samas see mobiliseerib suurema osa kogukonn ast ühiste eesmärkide nimel, loob elule uusi mõtteid, olgu siis mobiliseerijaks diktaatorlik või demokraatlik võim. Aga siis toimuvad nt kliima muutused, mingid barbarid tulevad kuskilt,süsteemi entroopia, siis korrapäratus kasvab, kuna on palju kulutatud asendustegevustele ning hetkel defineeritud välisjõud ähvardavad, mille tulemusena võib tekkida uus süsteem, kas uus riik, impeerium või midagi taolist. Aga meil on sinna veel pikk tee minna.
Nüüd kui on tunda ärevust ja võbinaid majandusturgudel, siis ei ole ülearune lisada siia nelja aasta vanune artikkel. Põhimõtted samad - a. siiani on olnud majanduse areng tsükliline, b. praegune globaalne finantssüsteem käitub peaaegu nagu must kast, sisendite muutuse korral finantskriisi olemus on hoomamatu, c. senised rahatrükid nii USAs, Hiinas kui Euroopas on ilmselt likviidsuskriisi leevenda nud ja majanduskriisi edasi lükanud, Euroopa ilmselt sügisel alustab uue trükiga ja eks USA tunduvalt suurema dollariga teeb sama, d. ei saa välistada, et kriisi lätted algavad nö täispuhutud rahaga tehnoloogia ja uue majanduse firmade kokkuvarisemisest, mida pangad ei suuda alla neelata ja lõpuks muidugi oluline psühholoogilise lumepalli efekt - kui sellest nn kriisist palju räägitakse, langevad investeeringud ja tarbimine, mis võimendab kriisi. Et siis - ei tohi hüüda hunti! Ja veel päris lõpuks, meie maale laskudes, hämmastav, kuidas ei ole möödunud valitsused suutnud kasutada üliodavat ra...
Ungari loomised ja kulgemised Kõrvalmärkustena, mitte käsitledes Ungari syndroomi pyyda olla iseseisvam kohaliku liidu sees: a. nn netomaksjad, eelkõige suuremad, suunavad abiraha teistele turgudele, et sellele järgneksid nende kaubad ja teenused ehk siis primitiivselt, annan sulle laenu ja tagastamata abi, et sa minu käest ostaksid ja b. finanantsüsteem on peaasjalikult ülesehitatud mitte millegagi kaetud rahaühikutele ehk siis kui Euroopa Keskpank alustab uuesti igakuiseid kümneid miljaardeid hõlmava virtuaalse raha trykkimisega, et tõsta inflatsiooni eurotsoonis 2%le, hakatakse kustutama riikide võlgu. Meil siin siis ei võetud riigisektori poolt miinusintressiga laene, et see suunata materiaalsetesse teedesse, innovatsiooni, haridusse, teadusesse ja samas tuntakse rõõmu abirahadest, mis rahatryki mastaapsust arvestades on kaduvväike.
Euroopa Keskpank ja meie majanduskasv Euroopa Keskpank valmistub uueks massiivseks virtuaalseks rahatrükiks, kümneid miljardeid kuus, tekitades elektriimpulssidega uut väärtust. Eelmine, hiljuti lõppenud, ei suutnud viia inflatsiooni taset 2%ni, praegu kuskil kuni poolteist eurotsoonis. Aga miks? Peamine põhjus ilmselt, et ei suudetud olemasolevate finantsinstrumentidega, eelkõige siis intresside kõigutamisega, suunata suurt osa rahamassist reaalmajandusse. Keerukaks aetud finantssüsteemis on põhjuslike-tagajärge de seosed prognoosimatud, kui nt muuta mingeid sisendeid on väljundid äraarvamatud, siit võib otsida ka järgmise finantskriisi, mis paisub majanduskriisiks, allikaid. Sestap otsitakse ikka ja jälle uusi võimalusi, üheks nendest on intresside erinev liikumissuund, et rahul oleksid nii võlgnikud kui hoiustajad. Aga võibolla peavad majandusteoreetikud arendama uusi mudeleid, mis ei ole suunatud üksnes kasvule, vaid ka kahanemise võimalustele, kokkutõmbamisele, sest ilmselgelt e...
Ryanairi juhtum - Ka suured on hakanud kahanema, põhjusteks kütusehinna ja tööjõukulude kasv, oodatav ja siiani teadmata sisuga brexit, aga muidugi konkurents Ameerika ja Aasia poolt, Euroopa enda struktuursed valud ja lahendamata probleemid lennuliikluse juhtimisel, mis suurendab kulusid. Lennutranspordi pöörased kasvutempod ilmselt kaovad minevikku. Algab madalam tsükkel, paraku ka kallimate piletihindadega. Siit ka vihjeid Nordicale ja Tallinna lennujaamale.
Tõnis Paltsilt tänases Eesti Päevalehes terane ja olemasolevaid müüte ümberlükkav arvamus. Peame kuidagigi järkjärgult hakkama lõhkuma neid eebenipuust torne, milled omal ajal teatud kujul püstitasime ja vb siis isegi vajalikena. Eriline postament on Eesti Pank, mille funktsioonid on drastiliselt muutunud ja mis peaks objektiivselt kahanema. Mille peamine funktsioon on hinnastabiilsuse hoidmine ja inflatsiooni kontrollimine. Ja praegu siis, kui Euroopa Keskpank alustab uue, sic! prantslannast juhiga taaskord massilist virtuaalset rahatrûkki , sest eelmised triljonid ei suutnud majandust käivitada ja inflatsiooni viia normaalseks peetavale 2% tasemele. Ja meil ei ole ikka veel plaanigi riigi võlakirjade emissiooniks ja vaatame pealt, kuidas teiste eurotsooni riikide võlakoormad läbi rahatrüki ja uute laenutoodete evitamise vähenevad, kusjuures enne seda on need rahad valatud betooni, asfalti ja innovatsiooni, teadusesse, haridusse. Oleme siin viimased aastad istunud nagu siilid udu...
Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyeni suht napp valimine komisjoni presidendiks näitab tema tulevase mandaadi ulatust ja võimekust. Sealhulgas kliimaneutraalsus aastaks 2050 mainides, mis iganes sisuga see täita ja missugused eesmärgid püstitada nii kaugesse ja määratlematusse (eriti kliima muutuste kontekstis) tulevikku peab olema: a. konsensuslikult kokku lepitud EL siseselt ja b. väga koordineeritud tegevus Aasia üliriikide ja kogu Ameerikaga. Vastasel korral jääme Euroopas tegelema asen dustegevustega, mis pärssivad meie konkurentsivõimet ning me ei suuda kahaneva elanikkonna tingimustes meile väga tähtsat kestvat majanduskasvu tagada. Tundub, et eurotsoonis Euroopa Keskpank jätkab igakuiste kümnete miljardite eurote virtuaalsete juurdetrükkidega, et tagada vähemalt mõneprotsendiline majanduskasv ja et hoida inflatsiooni 2% lähedal ning laenuintresse nulli ümbruses. Aga see ei pruugi tähendada kogu elanikkonna jõukuse kasvu ja võib tähendada varandusliku ebav...
Tallinna nn peatänava projektile ja selle evitamise suutmatusele mõeldes: linnas elamist tuleb harjutada mitmeid setmeid põlvkondi ja ka siis ei harju sellega lõpuni aga pyydma peab ja kui ise oleme alles hiljuti linna sattunud ja suutmatud või siis pseudodemokraatia kytkeis, tuleb õppida nendelt, kes on linnades elanud aastasadu. Ja rajanud nt koos toimivaid jalakäijate ja yhistranspordi ning lihtsalt elanike olemise tänavaid. Minevik on väga kaugel, tulevik väga lähedal!
Hendrik Hololei intervjuu täna err.ee. Brüsseli vaade, siiski õiged põhimõtted, sh see, et nn rahvuslike lennukompaniide mõiste on devalveerunud, sisu muutunud. Toimub suurte konsolideerumine ja väiksemate ellu jäämine tehes allhankeid. Oluline ka et lennutransport on tsükliline, praegused head ajad vahetuvad. Kirjutan sellest tänases Äripäevas. Ja ikkagi tuleks muuta EK riigiabi reeglistikku, mis on suuremate riikide poole kaldu. Siiski, Toomas Sildam , Hololei ei räägi silpigi oma kontori tegemata jätmisest, nimelt ei ole EK suutnud likvideerida Euroopa lennuliiklusteenistuste killustatust, nt analoogse suurusega turul USA on ainult üks, siin ligi 40. See halvab Euroopa konkurentsivõimet, pikendab lennutrasse, suurendab kulusid, hilinemiste arv ei vähene, mõju keskkonnale suureneb. Sellega tegeletakse juba aastakymneid SESAR programmi raames. Aga ametniku käest ei küsitud ju ka!
LOOD NORDICAs Lennutranspordis on oluline mastaabiefekt. Teatud lennukite arvu juures, nende eduka koormamise, konkurentsi tingimustes ning kütusehinna stabiilsuse juures on võimalik lendude omahinda hoida konkurentsivõimelisena. Nordica ei ole vaatamata riigi ligi 40 miljoni eurosele algkapitalile ja koostööle LOTiga ning allhangetele teistel turgudel jõudnud siinses tururuumis (eelkõige konkurentsis airBalticuga) kriitilist massi ületada, nüüdne otsus kokkutõmbumise poole võib viia fataalse tegevuse lõpetamiseni. Strateegilised muutused ja uus juht Siiski on ka muid võimalusi. Eelkõige tähendab see strateegilisi muutusi ja nende teostamiseks võimekat uut juhti ja tema meeskonda. Tundub, et praegune suund, teadmata kas see on omaniku kui riigi või nõukogu oma, on tingitud airBalticu agressiivsest lähiturgude hõivamisest ning Nordica partneri LOTi soovist Nordica kui kaubamärk likvideerida ja alles jätta üksnes opereerimisega tegelev Regional Jet , kus Lot omab 49%...