Täna parlamendis, Kaja Kallasele mõeldes Pieteeditundeliselt irooniline vaade ilule, eriti jalgadele, aga ilu ja inetus on suhtelised ja mõõtmatud, vaimsusest kõnelemata.
Postitused
Kuvatud on kuupäeva august, 2019 postitused
Syvariigist Võib olla ka nii, et neid nn syvariike või õigemini systeeme, mis koondavad teatud inimesi, on palju ja need systeemid ei ole väga täpselt piiritletud, nad ka moodustavad alamsysteeme ja kattuvad mõnikord. Oluline, et nad teatud olukordades käituvad sarnaselt, tunnevad yksteist ning omavad yhiseid väärtushinnanguid ning arvavad tulevikust yhte moodi. Olen olnud ise yhe systeemi looja ja edasi arendaja, kuid mingil hetkel entroopia kasvades heidab systeem oma loojad endast välja. Muidugi, Helmed räägivad väga abstraktsest valitsejate seltskonnast, nimetades seda syvariigiks, mis põimus yhte reformi pika valitsemisperioodi jooksul. Nyyd see systeem pisut muutub ja yks võimalus on, et teatud variatsioonides neelab Helmed endasse, aga võib ka nii, et nad suudavad luua uue, enda systeemi.
Kuidas nüüd edasi: Siinmail oleme elanike arvult tsükliliselt kasvanud ja kahanenud, väliste ja sisemiste põhjuste tõttu, nüüd siis algab ilmselt jälle kahanemisperiood, paratamatu, demograafilistest protsessidest tulenev kokkutõmbumine. Ja koondumine turumajanduslikku omahinda järgides kahte linna ja neid õmbritsevasse piirkonda, jättes nn maa üksikute eranditega meie mõistes suurtootjatele harida. Kahane mise sündroomiga, eelkõige sisetarbimise vähenemisega, ilmselt kaasneb statistilise majanduse kasvu, skt, pidurdumine ja miinusesse langemine, misjärel peame oma heaolu püüdma mõõta teiste indikaatoritega. Lisaks muidugi järjest üha enam rõhutatava kliimapoliitika järsk mõju kulude kasvule. Meist väljas hakkab majanduses prevalveerima protektsionism, impeeriumite/riikide kogumite vastasseisud süvenevad eelkōige tänu imimliigi ja tema eksisteerimiseks vajaliku ressursside ebaühtlasele jaotusele. Peame nendes tingimustes endile uusi sihte seadma ja nende täitmiseks õigeid vahendeid va...
Eesti Rahvamuuseum ja haljastus Kui me räägime päris algusest, siis Raadile võeti suund juba Aleksei Petersoni ajal, kyll Raadi mõisa, lisaks kõrvale hoidlad. Praegune hoone sai minu arvates liiga suur ekspositsioonide mõistes, pigem oleksin panustanud rohkem hoidlatesse, kust saab siis neid näituste jaoks komplekteerida. Aga ju siis oleme juba nii rikkad 😄 Just varieeruv, tänapäevane ja paljusid liike arvestav haljastus, mitte klantsitud mõisaparke matkiv, kus viimseni pöetud muru, harvad võõrliikide hekid, üksikud roosid, ühesõnaga steriilne, kus laiutab üksnes inimliik. Ja see stiil nõuab suuremat professionaalsust, tööd ja ka raha, aga võiks olla etaloniks, suunda näitavaks ka meie koduaedadele! Loomulikult ei saa kohe inimeste peas paradigmalised muutused tekkida, aga tasapisi kyll. Kui see on teadlikult valitud tee, siis kiitus muuseumi juhile Alar Karis ele.
Ajaloost on tuttav, et mingil hetkel hakkavad kogukonnad, riigid, impeeriumid rajama enda taustsüsteemiga võrreldes suuri ehitisi, olgu põhjenduseks kas religioossed või kaitsvad funktsioonid, siis kui tundub, et inimkehaga ja järglastega seotud peamised probleemid on lahendatud, kui ressursse jätkub ka tulevikus ning otseselt ükski vaenlane ei ähvarda. Samas see mobiliseerib suurema osa kogukonn ast ühiste eesmärkide nimel, loob elule uusi mõtteid, olgu siis mobiliseerijaks diktaatorlik või demokraatlik võim. Aga siis toimuvad nt kliima muutused, mingid barbarid tulevad kuskilt,süsteemi entroopia, siis korrapäratus kasvab, kuna on palju kulutatud asendustegevustele ning hetkel defineeritud välisjõud ähvardavad, mille tulemusena võib tekkida uus süsteem, kas uus riik, impeerium või midagi taolist. Aga meil on sinna veel pikk tee minna.
Nüüd kui on tunda ärevust ja võbinaid majandusturgudel, siis ei ole ülearune lisada siia nelja aasta vanune artikkel. Põhimõtted samad - a. siiani on olnud majanduse areng tsükliline, b. praegune globaalne finantssüsteem käitub peaaegu nagu must kast, sisendite muutuse korral finantskriisi olemus on hoomamatu, c. senised rahatrükid nii USAs, Hiinas kui Euroopas on ilmselt likviidsuskriisi leevenda nud ja majanduskriisi edasi lükanud, Euroopa ilmselt sügisel alustab uue trükiga ja eks USA tunduvalt suurema dollariga teeb sama, d. ei saa välistada, et kriisi lätted algavad nö täispuhutud rahaga tehnoloogia ja uue majanduse firmade kokkuvarisemisest, mida pangad ei suuda alla neelata ja lõpuks muidugi oluline psühholoogilise lumepalli efekt - kui sellest nn kriisist palju räägitakse, langevad investeeringud ja tarbimine, mis võimendab kriisi. Et siis - ei tohi hüüda hunti! Ja veel päris lõpuks, meie maale laskudes, hämmastav, kuidas ei ole möödunud valitsused suutnud kasutada üliodavat ra...
Ungari loomised ja kulgemised Kõrvalmärkustena, mitte käsitledes Ungari syndroomi pyyda olla iseseisvam kohaliku liidu sees: a. nn netomaksjad, eelkõige suuremad, suunavad abiraha teistele turgudele, et sellele järgneksid nende kaubad ja teenused ehk siis primitiivselt, annan sulle laenu ja tagastamata abi, et sa minu käest ostaksid ja b. finanantsüsteem on peaasjalikult ülesehitatud mitte millegagi kaetud rahaühikutele ehk siis kui Euroopa Keskpank alustab uuesti igakuiseid kümneid miljaardeid hõlmava virtuaalse raha trykkimisega, et tõsta inflatsiooni eurotsoonis 2%le, hakatakse kustutama riikide võlgu. Meil siin siis ei võetud riigisektori poolt miinusintressiga laene, et see suunata materiaalsetesse teedesse, innovatsiooni, haridusse, teadusesse ja samas tuntakse rõõmu abirahadest, mis rahatryki mastaapsust arvestades on kaduvväike.
Euroopa Keskpank ja meie majanduskasv Euroopa Keskpank valmistub uueks massiivseks virtuaalseks rahatrükiks, kümneid miljardeid kuus, tekitades elektriimpulssidega uut väärtust. Eelmine, hiljuti lõppenud, ei suutnud viia inflatsiooni taset 2%ni, praegu kuskil kuni poolteist eurotsoonis. Aga miks? Peamine põhjus ilmselt, et ei suudetud olemasolevate finantsinstrumentidega, eelkõige siis intresside kõigutamisega, suunata suurt osa rahamassist reaalmajandusse. Keerukaks aetud finantssüsteemis on põhjuslike-tagajärge de seosed prognoosimatud, kui nt muuta mingeid sisendeid on väljundid äraarvamatud, siit võib otsida ka järgmise finantskriisi, mis paisub majanduskriisiks, allikaid. Sestap otsitakse ikka ja jälle uusi võimalusi, üheks nendest on intresside erinev liikumissuund, et rahul oleksid nii võlgnikud kui hoiustajad. Aga võibolla peavad majandusteoreetikud arendama uusi mudeleid, mis ei ole suunatud üksnes kasvule, vaid ka kahanemise võimalustele, kokkutõmbamisele, sest ilmselgelt e...
Ryanairi juhtum - Ka suured on hakanud kahanema, põhjusteks kütusehinna ja tööjõukulude kasv, oodatav ja siiani teadmata sisuga brexit, aga muidugi konkurents Ameerika ja Aasia poolt, Euroopa enda struktuursed valud ja lahendamata probleemid lennuliikluse juhtimisel, mis suurendab kulusid. Lennutranspordi pöörased kasvutempod ilmselt kaovad minevikku. Algab madalam tsükkel, paraku ka kallimate piletihindadega. Siit ka vihjeid Nordicale ja Tallinna lennujaamale.