Nüüd kui on tunda ärevust ja võbinaid majandusturgudel, siis ei ole ülearune lisada siia nelja aasta vanune artikkel. Põhimõtted samad - a. siiani on olnud majanduse areng tsükliline, b. praegune globaalne finantssüsteem käitub peaaegu nagu must kast, sisendite muutuse korral finantskriisi olemus on hoomamatu, c. senised rahatrükid nii USAs, Hiinas kui Euroopas on ilmselt likviidsuskriisi leevendanud ja majanduskriisi edasi lükanud, Euroopa ilmselt sügisel alustab uue trükiga ja eks USA tunduvalt suurema dollariga teeb sama, d. ei saa välistada, et kriisi lätted algavad nö täispuhutud rahaga tehnoloogia ja uue majanduse firmade kokkuvarisemisest, mida pangad ei suuda alla neelata ja lõpuks muidugi oluline psühholoogilise lumepalli efekt - kui sellest nn kriisist palju räägitakse, langevad investeeringud ja tarbimine, mis võimendab kriisi. Et siis - ei tohi hüüda hunti!
Ja veel päris lõpuks, meie maale laskudes, hämmastav, kuidas ei ole möödunud valitsused suutnud kasutada üliodavat raha teedesse, haridusse ja teadusesse jm tulevikku suunatuna, olles riigisektori võlaga 8% tasemel skt-st vs eurotsoon ligi 70%ga. Ühises eurotsoonis katlas ei saa nurgas oma suppi keeta.