Euroopa Keskpank ja meie majanduskasv

Euroopa Keskpank valmistub uueks massiivseks virtuaalseks rahatrükiks, kümneid miljardeid kuus, tekitades elektriimpulssidega uut väärtust. Eelmine, hiljuti lõppenud, ei suutnud viia inflatsiooni taset 2%ni, praegu kuskil kuni poolteist eurotsoonis. Aga miks? Peamine põhjus ilmselt, et ei suudetud olemasolevate finantsinstrumentidega, eelkõige siis intresside kõigutamisega, suunata suurt osa rahamassist reaalmajandusse. Keerukaks aetud finantssüsteemis on põhjuslike-tagajärgede seosed prognoosimatud, kui nt muuta mingeid sisendeid on väljundid äraarvamatud, siit võib otsida ka järgmise finantskriisi, mis paisub majanduskriisiks, allikaid. Sestap otsitakse ikka ja jälle uusi võimalusi, üheks nendest on intresside erinev liikumissuund, et rahul oleksid nii võlgnikud kui hoiustajad. Aga võibolla peavad majandusteoreetikud arendama uusi mudeleid, mis ei ole suunatud üksnes kasvule, vaid ka kahanemise võimalustele, kokkutõmbamisele, sest ilmselgelt ei peegelda raha enam adekvaatselt loodud väärtusi ja SKT ei mõõda jõukust sellisena, nagu kõik ühiskonna varanduslikud kuid tunnetavad.. Eriti tuleks kahanemissündroomi püüda rakendada seal. kus elanikkond vananeb ja kahaneb.
Aga uuest rahatrükist võiks ka Eesti osa saada, erinevalt maha magatud eelmisest, et suunaksime oskuslikult vahendeid eurotsooni keskmise taseme juures (60-70% riigisektori võlg SKTst) innovatsiooni, teadusesse, haridusse ja nii materiaalsetesse kui virtuaalsetesse ühendustesse, ikka selleks, et luua tingimusi ettevõtluseks ja püüda tagada mingitki, vähemalt statistilist, majanduskasvu.